Piiskopmärter Peeter

Piiskop Peeter (Pähkel, 31.12.1875-20.08.1948). Hiiumaalt pärit vaimulik pühitseti diakoniks 4. ja preestriks 11.03.1901.a. Alates 1933.a. oli isa Peeter Petseri vaimuliku seminari õppejõud. 25.07.1943.a. pühitseti Tartu ja Petseri piiskopiks. Moskva patriarhaat ei tunnistanud tema piiskopipühitsust ja ta pandi keelu alla. Arreteeriti piiskop Peeter 26.06.1945.a. Valitseja Peeter võttis kogu „süü“ punavõimu ees kui esikarjane enda peale, et päästa kohalikud vaimulikud ülekuulamistest (vrdl. Joh.15,13: “ Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest!“). Pihkva oblasti Siseasjade rahvakomissariaadi vägede sõjatribunali otsuse järgi 14.09.1945.a. mõisteti süüdi §58 põhjal. Piiskop Peeter mõisteti 10.a. ja ta saadeti Kemerovo obl. Arljuki linna lähedale vangilaagrisse, hukkus kinnipidamiskohas.