Natuke õigeusukiriku ajaloost Hiiumaal      

1883-ndal aastal viibisid Haapsalus õigeusu kiriku jumalateenistusel neli Käina valla Lelu küla talunikku. Üks neist, Matse koha Tõnis Padu, kutsus 1884-ndal aasta alguses Haapsalus viibides preestrit (tõenäoliselt Nikolai Poletajev 1879-1888) saarele. 1884-nda aasta juunis külastas Haapsalu preester nüüd juba salvimisel uue nime saanud Anton Padu ja salvis Lelus veel neliteist perekonda. Nii pandigi alus Emmaste-Lelu (hiljem Emmaste – Kuriste) õigeusu kogudusele, nüüdsele Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise Kogudusele Kuristes. Kogudus loodi ametlikult 9. novembril 1884 Lelu külas Matse talus, kus ühtlasi avati peagi ka õigeusu algkool. 

Peale õigeusu koguduse loomist Kuristes algas Hiiumaal massiline õigeusku üleminek. Rahval oli soov osaleda jumalateenistusel, mis haaras inimese kõiki meeli ja eristus selle poolest, et jumalateenistusi ei peetud õigeusukirikus eraldi lihtrahavale ja härrasrahvale, nii nagu seda luterlikus kirikus tol ajal tehti.

19-nda sajandi lõpuks oli Hiiumaal ligi 1500 õigeusklikku ja 1913-nda aasta alguseks oli õigeusklikest hiidlaste arv tõusnud 3384-ni (Riho Saard. Hiiumaa ja hiidlased usutuultest tormatud ja piiratud. Tallinn 2009). See oli ka põhjus, miks XIX sajandi lõpus paari aastaga lisaks Kuriste kirikule veel kaks pühakoda, üks Kuri külla ja teine Puski metsa vahele, ehitati.