Mõtisklus suure paastu esimesel pühapäeval
Suure paastu esimene pühapäev on õigeusu kirikus õigeusu pühapäev, kus Kirik meenutab võitu ikoonihävitajate ehk ikonoklasmi üle, et teadvustada pühakujude austamise seaduslikkust. Oluline on teada, et ikoone ei kummardata nii nagu Püha Kolmainu Jumalat või isikuid. Ikoone austatakse. Kogu meie austus ei ole suunatud mitte materjalile vaid isikule keda ikoonil kujutatakse. Ikoon on koht, kus Kristuse ja inimese pilgud teineteist “embavad”, see on koht, kus Jumal ja inimene kokku puutuvad.
“Tule ja vaata”, ütleb Filippus Natanaelile. Filippus kutsub Natanaeli Kristust vaatama, öeldes: „Me oleme leidnud tema, kellest on kirjutanud Mooses Seaduses ja Prohvetid: Jeesuse, Joosepi poja Naatsaretist.” Elu Kristuses tuleb elada, seda tuleb kogeda. Ennast tuleb jäägitult Jumala hoolde usaldada, Temast “kümne küünega” kinni hoida. Seda ei saa distantsilt teha. Jumal ei saa olla üks paljudest asjadest, mida tahta, vaid ainuke ja üks keda kirglikult ihaldada ja armastada, kelle ilu pilkupööramata vaadata ja imetleda. On üks ilus ja lühike palve, mida on hea igal hommikul enne päeva alustamist korrata: Issand ühte ainult palun ma, seda ainult nõuan, et ma saaksin olla Sinu kojas kogu oma eluaja ja panna tähele SINU ILU.
Aga see tähendab ka Kristusele järgnemist ja oma risti kandmist; kanda seda risti, mille Jumal on mulle andnud aga mitte seda, mida ma ise arvan oleks hea kanda.
Väga tihti me palume Jumalalt erinevaid asju ja oleme väga kurvad kui me neid ei saa, kuid hiljem märkame, et Jumalal oli minu jaoks palju parem plaan varuks.
Pühapäevase evangeeliumikoha lõpetab Kristus lausega: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde.” Kristus ise on see redel, mida Jakob unenäos näeb, redel, mis meid Taevase Isaga ühendab, see on meie meeleparanduse redel, mis on sillaks taeva ja maa vahel.
Armsad sõbrad! Otsiga Jumalat; õppige teda tundma; vaadelge Tema Ilu; märgake Tema ilu iga loodud asja taga ja ligimese silmades, ükskõik kui eksinud ja püsimatu see pilk, mis teile nendest silmadest vastu vaatab ka ei oleks; seadke Jumal oma elus alati esikohale.
Aamen!
