Suurem enamus meist on argiasjadega ja –muredega niivõrd hõivatud, et meil ei jää päevas hetkegi aega, et korrakski maha istuda ja vähemalt oma elu üle mõtiskleda. Väga tihti uputame me oma argimured naudingutesse ja alkoholi ning nõnda põgeneme oma vastutuse eest. Seda kinnitab väga värvikalt asjaolu, et peale lääne-kristlaste Kristuse ülestõusmispühi tabas Eesti Politsei rekordarv roolijoodikuid. Kristuse ülestõusmispühad , mis on kirikuaasta ühed suuremad pühad - ja roolijoodikud. Kuidas need kaks asja omavahel kokku sobivad? Ega sobigi. See räägib sellest, kui haige ja stressis on meie ühiskond.
Kirik on andnud meile suure reede, vaikse laupäeva ja Kristuse ülestõusmispühad selleks, et me mõtiskleksime surma ja Elu üle aga mitte ei põgeneks. Ma kirjutasin sõna “Elu” sihilikult suure algustähega, sest ma räägin Elust mille on andnud meile Jumal.
“Mina olen uks”, ütleb Kristus ja lisab: ”Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad,” ja Kristus täiendab: “Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.” (Jh 10:9-10) Kristus räägib igavesest Elust – tõelisest Elust. Kuid igavene elu ei ole midagi sellist, mis algab peale surma. Kristus räägib ka sellest, et Tema on uks, mille kaudu toimub pääsemine. Igavene elu on see, et me tunneme Jumalat (Jh 17:3) ja elame Temaga osaduses –Temaga pidevalt koos. See on ka põhjus, miks Jumala Poeg, kes on tõeline Jumal sünnib Neitsist Maarjast ja saab tõeliseks inimeseks, et elada meie keskel, kannatad koos meiega ja surra koos meiega, et anda meile igavene elu Kristuses. Kristus avab tee uuele elule – uuele loodule Ta on uks, mis viib meid kohtumisele ja osadusele meie Taevase Isaga. Selleks, et kogeda ja tunda Jumalat ning “alustada” igavest elu ei pea füüsilist surma surema. Jumalat on võimalik kogeda ja Tema elust on võimalik osa saad juba siin – just siis kui me otsustame surra sellele elule – elule, mis on täis enesekesksust, laiskust ja isekust, meelheidet ja põgenemist , et ärgata uuele elule – elule koos Kristusega.
Ma tean, et seda kõik on väga raske mõista ja inimmõistusele jääbki see lõpuni hoomamatuks, kuidas neitsi kes pole mehega olnud toob ilmale lapse, kes ei ole lihtsalt laps aga on Kolmainu Jumala teine isik – Jumala Poeg. Lihtsam on uskuda abstraktsesse jumalasse – headusse ja iseendasse. Ka Kristuse apostlid, kes elasid vahetult koos Temaga, ei mõistnud algus, kes Kristus tõeliselt on. Nad said teda mõistma alles NELIPÜHIL peale Püha Vaimu väljavalamist apostlite peale, peale Kiriku tekkimist ajas. Ainult läbi Püha Vaimu on meil võimalik kogeda Jeesust Kristust.
Jeesuse surnuist ülestõusmisega on meie ees kaks teed: ühelt poolt Jumala tee inimese poole, mille tulemuseks on inimsoo vabastamine, ja teiselt poolt inimese tee Jumala poole sihiga Jumalaga ühineda ja jumalikustuda. Võib öelda, et ilma ülestõusmiseta oleks Jeesus kõigest tavaline inimene ja ilma Jeesuseta, ilma Kristuse, elava Jumala Pojata, oleks ülestõusmine lihtsalt müüt.
“Kui aga Kristust ei ole üles äratatud,” ütleb püha Paulus,“ siis on teie usk tühine, siis te olete alles oma pattudes”. Me võime öelda: Kristus on ehitanud meile silla, et saaksime minna vana loodu kaldalt uue loodu kaldale ehk teisiti öeldes surma kaldalt teistsuguse, uutmoodi elu - igavese elu kaldale.
Paasapühad on meie jaoks üleminek surmast ellu; oma isekast minast, laiskusest, uhkusest ja edevusest lahtiütlemine, et pühenduda tõelisele armastusele, milleks on osadus Kristuses; et minu süda oleks nii puhas ja silmavaade nii selge, et Jumal saaks minu südames elada ja läbi minu silmade maailma vaadata.
Selle laupäeva öösel vastu pühapäeva tähistab kogu õigeusukirik Kristuse ülestõusmispüha. Kõik on rõõmsad sest surm on ära võidetud, nagu öeldakse kirikulaulus: Kristus on surnuist üles tõusnud ja surmaga surma maha tallanud ja neile kes hauas olid elu kinkinud!
Ilusat ülestõusmispüha!
Kuriste Jumalasünnitaja sündimise kiriku altar Kristuse ülestõusmise püha vara hommikul.
Õigeusukiriku Hiiumaa preester Aabraham Tölpt